Otsustasin võistelda.
Kuna ma olen usinasti teinud oma jala harjutusi ja selle tulemusena saan ma korralikult juba maadelda, siis otsustasin võistelda. Kaaluklass, kuhu ma plaanisin minna oli 70-75kg. Kuna ma olen suhkrunarkomaan ja alkohoolik, siis mu tavakaal on umbes 79 kg. Otsustasin, et söön paar nädalat korralikult (lühidalt: palju rasva, hästi vähe jahu ja suhkrut) ning selle tulemusena võistluspäeva hommikul näitas kaal 74,7kg. Väga palju see hommik süüa ei saanud aga kõik oli kontrolli all ja mis põhiline - ma ei pidanud nälgima, vaid lihtsalt suhtestasin "natuke" oma toitumist ümber.
Võistlustest ei ole midagi rääkida. Minu kaalus oli kaks algajat, kes olid kõvasti vähem treeninud kui mina.
Esimese matsi alguses toimuv maadlus oli selline kaka, et süda läheb pahaks.
Ma ei riskinud shootida, sest algaja võib sind võita:
A: kas jalalukuga,
B: giljotiiniga
Giljo saadakse päris tihti sita shoodi pealt. Pluss pole pikalt shoote ja seonguid ja setupe püsti harjutanud.
Ma lihtsalt lootsin, et ma saan oma vastase pea kätte ja tõmban ta käpuli, mis tegelikult mingi hetk juhtus. Ma muutkui tahtsin vastase pead kätte saada ja selle ühekülgse tegevuse tulemusena me seisime lõpuks mõlemad täiesti püsti nagu kreeka-rooma maadlusvõisltustel. Ja seda on tõesti paha vaadata, kui see juhtub keskkonnas, kus peaks toimima vabamaadlus. Ma oleks pidanud ammu singlisse või doublisse minema.
Ilma setupiteta maadlust on tõesti jube vaadata.
Järgmise aasta plaanid: maadlus, maadlus, maadlus!
täts it
