Sunday, March 22, 2009

Esineme mats nogi võistlustel

Panen siia youtube lingi:

Ärge siis pahandage!

Saturday, March 21, 2009

Võistlustel

Nonii, onu Grayson kutsus mind siis osalema WA nogi maadlusvõistlustele. Võtsin nädala mõtlemisaega, sest olin kuus nädalat ainult korra nädalas maadelnud; olin poolteist kuud kuus päeva nädalas tööd teinud (füüsilist); need pidavat olema suhteliselt suured võistlused ehk tekivad igasugused põhjused, mis on seotud inimese egoga jne. Aga rohkem oli loomulikult neid põhjuseid miks minna ning oma reisi alguses olin pannud endale väikeseks eesmärgiks vähemalt ühtedel võistlustel Austraalias osaleda. Sellepärast registreerisingi ennast ära. Kaalukategooriaks panin 73-79 kg sinised vööd, sest kui kaalu ei ole, siis on väga raske ka kaalu
võtta. Ei tahtnud riskida.


Laupäeval otsustasin minna veel trenni, sest matiaega on olnud tõeliselt vähe ja tegin korraliku treeningu. Maadlesin selle purpli Dioniga, kellega me pärast rääkisime pikalt jiu-jitsu teemadel, et paremini teemasse minna:). Esimest korda sain ka midagi kasuliku teada, kui Dion näitas mulle mõnda asja halfguardist. Äge. Dion on asjalik tüüp.


Võistlused toimusid kesklinnast 20 km eemal ja sinna jõudes hakkasid just pihta valgete vööde täiskasvanute võistlused. Ennem seda olid võistelnud lapsed. Naiste kohta ei tea ma midagi. Saalis oli rahvast kõvasti. Kui eelnevalt tundsin ma ennast suhteliselt hästi, siis saali astudes viskas kohe mõnusa närvivõbina sisse. Mida kauem ma oma korda ootasin, seda närvilisemaks ma muutusin. Soojendusmatt oli rahvast täis, seepärast läksin kõrval olevasse korvpallisaali puupõranda peale soojendust tegema. Sain enamvähem lihased kuumaks. Meie kaalus oli kuus võistlejat. Kaalusin ennem matsi 74,1 kg ehk maatöö on ikka mu kaalule hästi (halvasti) mõjunud. Vaatasin kohe ära, et üks pilukas paistis suht põkk ja ta kaalus napilt alla 79 kg ja nagu ikka tuli välja, et ta on mu esimene vastane ja üldse on meie mats esimene. Võitsin triangliga. Kiiresti.

Teine vastane oli ehtne surfidude. Käis kaabuga ringi ja nägi välja nagu oleks just tulnud merelt.
Dion ütles, et ära lase ta välimusest ennast petta, eelmine aasta oli ta valgete vööde oma kaalu kinni pannud. Vaadates tema esimest matsi, siis ta maadles suht hästi. Aga minu vastu sellest seekord ei piisanud. Võitsin mingi 2 minutiga ja jälle triangliga. Natuke oli maadlust ka matsis aga tegelikult ei saanudki ma korralikult asja sisse. Kahjuks.

Ja mis kõige kurvem, tuli välja, et minu vastane finaalis ei tahtnudki minuga maadelda. Ma ei saanudki aru, mis see täpne põhjus oli. Vigastus igatahes mitte. Dion ütles, et see oli ilmselge, et tüüp ei tahtnud (kartis) minuga maadelda. Uskumatu lugu jälle. Kolmanda pildi pealt on näha minu nägu kui vana seletab mulle, et ta ei taha minuga maadelda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tihti võistluse alguses mõtled, et võidaks kiiresti ja kõik on hästi, kui nii juhtub, siis oled pettunud, et kurat, lahingut oleks tahtnud. Ja nii ka mul. Oleks tahtnud ikka veits rohkem hullata. Lollusi tegin kõvasti isegi selle väikese ajaga. Ei sproolinud tõesti.:) Aga mis ma ikka virisen.


Paar head matsi nägin ka ikka võistlustel, head tehnilist.

Enda matsid on video peal, otsin võimalusi kuidas neid netti ülesse panna.

Sunday, March 15, 2009

Sunday, March 8, 2009

Andrus Veerpalu ja Ksenia Balta nimeline treening nurgake!

Niisiis, me siin M-ga mõtlesime, et kui me plaanime oliivieraldatuses kauem veeta, oleks kindlasti vaja „trenni” teha. Uskuge mind, enda keharaskusega treenimine tüütab lõpuks täielikult ära. M tuhnis siin territooriumil veidike ringi ja leidis mõned jupid, millest ehitada kang. Tõime ühest kuurist ükspäev asjad ära ja klopsisimegi teise kokku. Puutala, kaks velge otstes, mille me lõime kinni puulaudadega, ja lisaraskusteks mingisugused ümmargused rauast kettad . Lisaraskuste lukustamiseks kasutame voolikut. Kangi raskus umbkaudu 35 kg ja koos lisaraskustega 70 kg.





Kuradi hea on teha raskustega trenni üle pika aja. Päriselt.



Samuti panime ühe pulga varjualuse talade peale, kus saab korralikult lõuga tõmmata.



Ning siin on korralik tõus, kus saab mäkketõusu intervalli joosta.




Ehk saab teha väga mitmekesist treeningut.



Raske on häälestada ennast peale 9 tunnist tööpäeva treeningule.:)



Aga eestlane ei virise (tegelikult viriseb), vaid teeb tööd ja „trenni”.



Eemärk pole mul niipalju areneda kui siis oma vormi hoida.



Pluss saan mingi nädala traktoriga töötada, see tähendab, et ei pea füüsiliselt nii palju akseldama.


Samuti organiseerisin niimoodi, et saan korra (laupäeviti) käia Gracie Barras jitsi „trennis”, kui me läheme linna toitu ostma. Seal on vaba matt ja saan kaks tundi rahvaga rullida. Selline lahendus meeldib mulle väga. Parem koaala peos kui känguru katusel. Kolmel laupäeval olen kohal olnud ja nautinud igat viimset kui minutit oma kahest tunnist. Te võite mind uskuda.


Samuti sain teada, et klubi peatreener Grayson West sai musta vöö... . Mingi kuli Brasiiliast oli spetsiaalselt siia tulnud selle pärast. Ehk sain elus esimest korda maadelda musta vööga... .







Selline olend vedeles meil maja ees ükskord.