Tere lapsed! Niisiis oleme töötanud kaks nädalat oliiviistanduses. Kartsin palju hullemat, tegelikkuses on siin päris huvitav/teistsugune. Vähemalt esialgu. Koht iseenesest on täielik kõrb, kus ei ole peale meie hingelistki...puhub tihti tugev tuul, päike paistab palavalt, puud on põõsad, muld on punane, väga liivane, kängurusid on jalaga segada ja samuti lambaid, keda on siin ka ilge hunnik. Näiteks on siin ka maod ja ämblikud(neid on siin tõesti palju). Õnneks ei pidavat nende hammustused surmavad olema. Redback (punanetagumik ämblik) pidi kõige mürgisem olema, tema hammustuse tagajärjel jääd paariks nädalaks haigeks. Umbes nagu 
keskmine gripp. Nii mulle räägiti. Ükskord nägime ka üle tee roomavat madu. Oli küll suur! Rohkem eriti ei taha neid näha. Te võite mind uskuda. Samuti kubiseb siin jänestest, metsikuid emusid oleme näinud (need on need jaanalinnu suurused lennuvõimetud linnud) ja ka rebase poissi oleme paar korda kohanud.Ehk põhimõtteliselt on siin palju aega mõelda ja tööd teha. Õhtuti on hea õues oleval sohval istuda ja vaadata, kuidas päike loojub! Siin nende tohutute maa-alade keskel tekib kohe selline imelik-kaugel-olev-tunne. Kohati.
Meie käsutuses on kaks jeepi, oma elamine (kõik eluks vajalik on olemas), tasuta internet (väga aeglane), joogikõlblik vesi, tasuta päikesekreem. Ühesõnaga tipp-topp tingimused. Siin ootasid meid ees juba kaks eestlast, kes on väga abivalmid ja lahedad inimesed. Nüüd oleme koos nendega siin juba paar nädalat rabanud. Tööd on siin kõvasti. Hea on see, et me saame teha nii palju kui tahame. Praeguseks on kujunenud välja selline graafik, et 7ks tööle, 1st tagasi, et kuumal ajal konditsioneeri all istuda, süüa ja magada ning uuesti 5ks tööle ja siis mingi 8 ajal lõpetame. Ehk umbes 9 tundi teeme päevas tööd. Laupäev on vaba, siis me läheme linna toitu ostma (toidu 
peame ostma nädalaks) ja oma asju ajama. Näiteks see nädal me käisime P-ga kinos Slumdog Millionaire vaatamas (soovitan – väga hea film). Pühapäeval teeme ka tööd aga siis umbes 5 tundi.Praegu peame oliivipuudelt väikese käsisaega oksi maha saagima ehk siis me tegeleme pügamisega (ing. pruning). Varsti peame traktoriga sõitma ja puid langetama. Tegime juba traktorijuhi koolituse ära, mis kestis umbes 10 minutit ja sisaldas ühe ringi sõitmist ja tagurdamist. (: Ma olen siin mõelnud, et vist ükski maatöö pole eriti tore. Võib isegi väita, et kõik maatööd on sitad. Eriti kui sa pead seda
tegema 9 tundi päevas ja 6 päeva nädalas. Üks korralik maatöö hiilgab igavuse, üksluisusega, ebamugavusega, valutavate liigestega jne. Ja prunimine on üks korralik maatöö! Kahtlemata.Hetkel me mõtleme, siin veeta niikaua kuni tööd jätkub ehk siis plaanime teha ka oliivikorjamise kaasa. See pidavat kestma kaks kuud, kus me peaksime siis traktoriga oliive vedama. Naised saavad samal ajal olla abiks oliivide töötlemise shedis. Seda lubasid meile meie kaks ülemust, kes on väga lahedad kujud(esmamulje). Ma vist pole maininud aga siin ei kasvatata oliive söömise jaoks vaid õli tegemiseks. Pluss siin pidi
veel igast-sugust värki teha olema. Aga see selleks. Eks aeg näitab! Igatahes sidaldab siinne oliiviistandus 160 tuhat puud ehk umpa palju!Iroonia! Mulle ei maitse ei oliivid ega sellest valmistatud õlid.
Siin makstakse väga head raha!
PS! Oma füüsilise vormi hoidmine/parandamine toimub meil siin ka, sellest aga kirjutan hiljem. Niipalju võin öelda, et see näeb suhteliselt naljakas välja!
